"Tarkvara tõlkija näeb oma töö objekti stringide loendina, mis pikkuse poolest võivad ulatuda üksikust sõnaosast või kirjavahemärgist kuni mitmelauselise lõiguni. Enamasti oskab tõlkevahend näidata juurde pilti, kus ja kuidas stringi tootes kasutatakse, aga mitte alati. Viimasel juhul tuleb rakendada oma teadmisi tõlgitava toote kohta, tõlkekeskkonna ülesehitusega seotud kogemusi, suhtlusosavust inseneridelt info väljapressimisel ja, mis peamine, kõhutunnet, et ära arvata õige tõlge."
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3680_60F.HTM #2
vastused kriitikale...
"Microsofti tõlgetes on valitud lähenemine, mille kohaselt kasutajat teietatakse ja arvutit sinatatakse. Selline süsteem annab lisaväärtust selles mõttes, et alati on selgelt eristatud kasutajale antud juhised ja arvutile antud käsud, kuid põhjustab sama eristusvajadusega tõlkijale ka päris parajal määral lisatööd."
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/3904_5FA.HTM #3
miks tõlkida
http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/2941_622.HTM #1
"Anne Kaaberi magistriprojektist "Arvutiterminid tegelikus keelekasutuses" (2001), kus autor võrdleb "Arvutikasutaja sõnastikus" sisalduvaid termineid ning tema küsitlusele vastanute seas kasutusel olevat arvutisõnavara, selgub, et kasutajad eelistavad terminoloogiale vähemspetsiifilist arvutikõnekeelt. Tema arvates on selline omaette allkeel tekkinud valdavalt sellepärast, et kõik sõnastikus ja standardites välja pakutud terminid kas pole veel kasutusse läinud, neid ei teata või ei võeta neid mingil põhjusel omaks."
http://www.imprimaatur.ee/artiklid/itkokk.html
"Tõlkimisega on see värk, et jalgratast sellel alal leiutada ei saa, küll aga saab luua nii head kui halba jalgratast.
Hea tõlge peaks olema
a) üheselt arusaadav ja läbivalt kasutatava terminoloogiaga
b) hea tõlke loomiseks peab olema tugev sisemine distsipliin, leidmaks kesktee liigse tehnilisuse (nii IT- kui keelealase) ja liigse pehmuse vahel. Lokalisatsioon peaks olema kasutajale selgelt arusaadav ja vaatamata võimalikele uutele terminitele kergesti omastatav.
Ehk siis selline, et kasutaja märkab alles 10-15 pärast kasutama asumist üllatusega, et talle varem ingliskeelselt tuttav rakendus on vahepeal omakeelseks muutunud.
Microsofti eestikeelsete tõlgetega pole mina isiklikult suutnud ära harjuda. Kuiv, nõrga dialoogivõimega ja kasutajaga distantsi hoidev, kuna ingliskeelse ja eestikeelse suhtlemise erinevusi pole piisavalt läbi mõeldud. Eks see sai neil kiiresti ja ootamatult tehtud ka.
I18N on muidugi laiem teema kui tõlkimine. See on tehnika ja kultuuride omavaheline paaritamine."
http://www.siimteller.com/2006/06/otsin-skypei-abiksi/#comment-10704
"Normaalne tõlkija seisab ühel õhtul järsku silmitsi tekstiga, mis sisaldab talle täiesti tundmatu sisuga väljendit, mida üheski sõnastikus ei ole, tähtaeg on järgmisel hommikul ja küsida ei ole kelleltki. Erinevus nendest aegadest, mil legendi kohaselt samamoodi öösel imeti pastakast lunohodi vasteks kuukulgur, on massiteabe monopoli puudumine. Ühe ja sama sõna kallal vaevleb umbes samal ajal veel üsna mitu tõlkijat; üksteist nad ei tunne, igaüks jõuab erineva tulemuseni ja ühelgi pole piisavalt jõudu oma lahenduse läbisurumiseks."
"On esinenud juhtumeid, kus suurtähestatakse ja kaubamärgiga kaitstakse sõnu või sõnaühendeid, mis on sama toote eelmises versioonis olnud tavalised terminid ja sellistena seal ka eesti keelde tõlgitud (nt Pivot Table MS Office'i kontekstis). Sellel konkreetsel juhul õnnestus tellijale auk pähe rääkida, et jätame eesti keelde ikka termini alles ja kaubamärgi üksnes lisame sulgudesse, kuid alati ei tarvitse klient nii leplik olla."
"Miks ma ühe totra kommertsfirma tootejuhendist nii pikalt räägin? Sellepärast, et see on üks väga levinud ja mõjukas toode. Oma levikuga ja suurfirma autoriteediga, ning ilmselt ka sellega, et üldiselt ei teata, kes on tõlkijad, on ta kõvasti aidanud levitada keskmisest veidi korrektsemat oskuskeelt. Kui alguses üritasid kohalikud kirjastajad veel midagi konkureerivat välja pakkuda, näiteks terminoloogia mõttes, siis praegu seda naljalt enam ei leia. Kõik kopeerivad üsna ustavalt turuliidri keelekasutust."
"Paljude inimeste jaoks ei ole keel sotsiaalne nähtus. Nad samastavad eesti keele oma isikliku idiolektiga ja sellest lähtuvalt siis hindavad kõiki keeles toimuvaid muutusi. Näiteks Lauris Kaplinski väidab muu hulgas, et probleem on "paljude kõnelejate poolkeelsuses - nad ei suuda olemasolevate vahenditega (ja neid on igas elavas keeles niiehknii piisavalt) omi mõtteid väljendada ja arvavad, et uute sõnade sissetoomine neid päästab." Elavas eesti keeles olemasolevate vahendite hulka kuuluvad niisiis sõnad laibrari ja displei, mille asemele poolkeelsed toovad mingeid uusi.
Pärast leidsin ikkagi üles ka viite Lauris Kaplinski arvutitarkvara eesti keelde panemise juhendile: http://www.ariman.ee/linux/et-juhised.html. Kes teravaid elamusi otsib, see võiks lugeda. Seal ta väidab näiteks, et omatüvelisi lihtsõnu tohib kasutada ainult erandjuhtudel.
Seda võiks muidugi käsitleda huvitava ja uurimisväärse psühholoogilise probleemina, et kuidas selline idiolekti ja keele samastamine võimalik on, ka haritud inimeste puhul, aga praktikas see lihtsalt tüütab, kui jälle tuleb vaidlushuviline inimene, ütleb "keegi ju ei räägi nii" ja talle tuleb kõike algusest peale seletama hakata. Kahjuks pean ütlema, et on tulnud seletada ka filoloogidele, koguni põhitööna sõnastikke koostavatele filoloogidele."
"Räägiksin ka ühest subjektiivsest raskusest, mille põhjus on seesama ala kiire muutumine. Kas mõni keelekorralduse pakutud termin läheb läbi või mitte, selgub väga kiiresti, kõigest mõne aastaga. Ebaedu põhjus ei peagi olema see, et pakutud terminiga midagi valesti oli, häda võib olla ka terminiga tähistatava nähtuse enda liiga kiires muutumises, nähtus nii-öelda libiseb pakutud termini alt ära. Ka see võib juhtuda väga kiiresti võrreldes keelenähtuste jaoks harjumuspärase ajaskaalaga.
Sellest tuleneb mõnikord paraku vajadus oma avalikult väljaöeldud seisukohti liiga sageli muuta. Et mingi sõna läbi läheks, tuleb teda kõigepealt suhteliselt jõuliselt propageerida. Kui siis paar aastat hiljem selgub, et ei läinud läbi, siis on võrdlemisi ebamugav hakata propageerima lahendust, mille vastu seni sõdinud oled."
"Häirib ka see, et puudub (vähemalt minule ei ole teada) teoreetiline põhjendus, miks on eesti keele reeglid just sellised, nagu nad on. Teiste sõnadega, miks on eesti keelt vaja säilitada, ja kui säilitada, siis miks just sellisena, nagu ta on praegu. Siinses seltskonnas need vajadused lihtsalt postuleeritakse, nagu ma olen aru saanud, aga inseneriga vaieldes selline postuleerimine ei tööta. Insener küsib: miks?
Praegu ei ole mul talle palju rohkem vastata kui et mulle lihtsalt meeldib nii. Kui talle meeldib vastupidi, siis tuleb tunnistada et maitse üle ei vaielda ja eriarvamusele jäädes lahku minna.
Keelehuvilise elu ratsionaalselt mõtlevate inseneride seltskonnas oleks palju kergem, kui oleks kasutada mingisuguselegi põhjendatusele pretendeeriv selgitus eesti keele vajalikkuse kohta praegusel kujul. Kasvõi demagoogiline selgitus, peaasi et vähemalt esmapilgulgi jätaks põhjendatud mulje. Kõik seni mulle teadaolevad ratsionaalsed argumendid on paraku kiire ja täieliku inglise keelele ülemineku poolt. Eesti keele poolt on ainult emotsioonid. Väga sügavad ja õilsad, aga siiski kõigest emotsioonid, millest inseneriga vaidlemisel suurt kasu pole."
http://www.imprimaatur.ee/artiklid/sem00.html
