lauris@ariman.ee
1. Preambula
Eesti keel on pidevas muutumises. Ei eksisteeri mingit abstraktset "puhast" keelt, mis on see ainuke õige. Õige on selline keel, nagu inimesed omavahel räägivad.Eelnevast ei järeldu, et see keel, mida kirjutatakse, oleks õige. Kirjas ei väljendu me enamasti vabalt, vaid oleme mingis krambis. Seetõttu on mõeldav, et kirjakeele jaoks otsitakse juhiseid kuidas väljenduda.
Õnnetus on selles, et.
A. Kirjakeelest tilguvad sõnad tagasi kõnekeelde
B. Paljud neist, kes nõu annavad, ei tea tegelikult keelest midagi.
2. Kasutajaliidese loomise üldpõhimõtted
Enamik programme ja nende kasutajaliideseid on koostatud ingliskeelseina. Inglise keeles on praktiliselt kõik sõnavormid ning tuletus kaasajaks redutseerunud. Seetõttu ei vasta individuaalsed sõnad inglise keeles enam eesti sõnadele, vaid hajusatele mõisteparvedele.Näited:
Open - ava, avan..., avatud
Exit - Väljapääs, välja pääsema, lahku...
Kasutajaliidese tõlkimisel tekib seega kohe probleem, millist ajavormi, tegumoodi etc. kasutada. Yhest lahendust siin anda ei saa, praegu pakuks aga välja järgnevad reeglid.
- Läbi yhe loogiliselt seotud kasutajaliidese (KDE, GNOME) tuleks kasutada analoogilistes kohtades sarnaseid sõnavorme.
- Kasutajal peaks olema teoreetiliselt võimalus valida, millises vormis ta soovib, et arvuti temaga suhtleks (avada, sulgeda / ava, sulge / avan/sulgen...)
- Kui mingi kasutajaliidese osa moodustab yhtse terviku (nt. menüüriba, üksik menüü, nupurida) TULEB KOGU SELLE ULATUSES KASUTADA ÜHTE SÕNAVORMI. S.t. keelatud on: fail/redigeeri/vaata/formaat lubatud nt. juhi/redigeeri/vaata/muuda või süsteem/redaktor/esitus/häälestus. Välja arvatud muidugi põhjendatud erandid (nt. uuesti - mis pole yldse mingi iseseisev sõna, aga antud juhul lühend tee uuesti -st). Samuti võib olla menüü jagatud separaatoritega eri plokkideks. Vastupandamatu soovi korral võib siis sisuliselt isesisvas plokis kasutada teist sõnavormi.
- Kui interaktiivse kasutajaliidese juhtimisel tuleb teha teatav arv valikuid, siis peaks sõnavormid moodustama kas: süntaktiliselt korrektse eestikeelse fraasi (erandina on lubatud nimetavas käändes pealkiri esimese valikuna) või ühesugustes vormides sõnade (fraaside) jada.
3. terminite tõlkimine
Keel avaldab loomulikku vastupanu kõigele uuele, mis sisse tuleb. Siiski on vastupanu erinev, sõltuvalt uue termini vastavusest keeleloogikale.Yks suur kuritegu, mida on kirjakeelega kõnekeelele tehtud, on olnud püüd liitsõnu välja suruda. Liitsõnad on eesti keelele üliomased ning neid tuleks kasutada tunduvalt laiemalt, eriti just terminite tõlkimisel.
Järgnevalt pingerida keele vastupanust eri tüüpi terminitõlgetele. Loetelu algab keele poolt kergelt omaksvõetavast, s.t. lubatud terminituletusest ning lõpeb KATEGOORILISELT VASTUNÄIDUSTATUGA.
| Tõlke või muganduse klass | kommentaar | Näited |
| Slängis laialt kasutuses ning piisavalt täpse tähendusega sõnad. | lubatud ning soovitatav | Kõvaketas, monitor, hiir, arvuti |
| Liitsõnad, mille üks pool on termini toorlaen ning teine pool eestikeelne või mugandatud täpsustav sõna | lubatud | käsuinterpretaator, shelliskript |
| Eestikeelsetest komponentidest koosnev liitsõna | lubatud teatava stiililise ettevaatusega | kasutajaliides, aknahaldur |
| Toorlaen | lubatud | shell, display |
| Ümberütlemine mitme sõnaga | lubatud, kuigi sageli läheb liiga pikaks. Viimasel juhul tuleks aga kõbida programmi, mitte üritada eesti keelt suruda inglise keele raamidesse. | unusta muudatused, lisa vahele |
| Puhas eestikeelne sõna | lubatud ainult juhul, kui on väga täpne | puu, hiir |
| Tuletus eestikeelsest sõnast | KEELATUD, v.a. juhul, kui tuletussüsteem on keeles tegelikult (mitte ainult kirjakeeles) laialt funktsioneeriva (näiteks -kas liide) aga ka siis ettevaatusega. | tegum |
| Uus eestikeelne tüvisõna | KEELATUD, v.a. äärmisel erandjuhul, aga ka sel juhul peaks vältima sõna kirjas kasutamist enne, kui ta pole kõnekeeles läbi löönud. | raal, kuvar |
Üldreegel on selline: kasutage kirjas ainult neid vorme, mille kohta te võite pea anda, et kui te neid praegu kirja ei paneks, siis ikkagi saadaks teist veel kümne aasta pärast aru.
Paljud nn. keeletegijad üritavad suruda oma loomingut nimelt kirjakeelde täiesti põhjendatud hirmuga, et kui seda must-valgelt kirjas ei ole, siis keegi seda ka kasutama ei hakka. Millest võib järeldada, et keel ei vaja selliseid moodustusi või on nad talle sobimatud.
Kommentaar liitsõnade juurde. Eesti keeles on nende moodustamisel teatavad sisulised reeglid. Vastunäidustatud on nt. vahendi nimetamine tegevuse nime järgi (kapsalõikur, klaasipuhasti). Selle asemel nimetatakse vahendit tema kuju või muude omaduste või analoogia järgi (kapsaraud, kojamees). Selliseid sisulisi (tähenduslikke) reegleid on veel teisigi.
4. Mõned uitmõtted
Pakuks välja sellise menüüriba (Netscape composeri põhjal)
| Süsteem | Redaktor | Esitus | Lisamine | Kujundus | Täiendused | Abimees |
| Loo uus -> | Unusta (muudatused) | Viide | ||||
| Ava lehekülg... | (Tee) uuesti | Märklaud | ||||
| Salvesta | Tõsta (puhvrisse) | Pilt | ||||
| Salvesta uue nimega | Kopeeri (puhvrisse) | Loe uuesti | Joon | |||
| Pane üles | Lisa (puhvrist) | Näita pilte | ||||
| Saada | Kustuta | Värskenda pilti | ||||
| Vaata väljanägemist | Katkesta | |||||
| Trüki | ||||||
| Sulge | ||||||
| Lõpeta |
Või midagi taolist. NB! probleem tekib ju kohe insert-menüüga. Millest võime muide järeldada, et loogiliselt kuulub Netscape Communicatori insert-menüü edit-menüü alammenüüks. Inglise keeles ei tule see vahe välja.
Kui arvutile antakse käske käskiva kõneviisi 2. pöördes (tee, ava, sulge (sule), võta), peaks arvuti vastama kindla kõneviisi 1. pöördes. (näiteks progressbari näitamisel) st. "avan faile", "loen häälestust"
Teine võimalus oleks kasutada mitmust. avagem, lugegem. Ja arvuti vastab: avame, loeme, laadime
Või umbisikuline: avatagu, loetagu, vastus: avatakse, loetakse
Või tegevusnimega: avamine, lugemine, vastus on samas vormis
Võimalusi on veel, aga siin peaks mingi ühtne süsteem olema.
Tartus,
14.02.1999
